Kunstnike esimene ühisprojekt oli Viru hotelli teise korruse restorani laekompositsioon (1972), mis koosnes ligi 8000 peenikesest klaastorust. Ülalt valgustatud tuhanded torud jätsid funktsionaalses ruumis hapra ja õhkkerge mulje. Omaette grupi moodustavad näitusel tööd, kus uuritakse monumentaalkunsti piire lihtsa mooduli kombineerimisel ning kasutamisel koos värvi ja uuendusliku tehnoloogiaga. Kunstnike töödes tõusevad esile nende kindlakäeline suhe kompositsiooni ja värvi ning teoste konstruktivistlik keel, millele loob tausta 20. sajandi keskpaigas domineerinud käsitlus universaalsetest plastilistest väärtustest.