Tulekul lavastused

Piimmetsa vilus

Endla Noortestuudio lavastus autor Dylan Thomas lavastaja Ingomar Vihmar „Ükski hing pole läbini jõle ega ilus,Kes elab oma elu siin Piimmetsa vilus,Ja Sina, ma tean, ikka märgata tahadMe häid külgi ennem kui neid, mis on pahad.” Alustagem algusest: on kuutu kevadöö väikeses alevis. Majad on pimedad kui mutid ja kõik selle äiutatud, tummaks raputatud alevi rahvas magab. Ainult sinu silmad on lahti ja näevad musta, kokkupandud linna vagusi ja kõvasti magamas. Kuula. Vaata. Ainult sina võid kuulda maju magamas tänavail sügavas, soolases, unises ja vaikses, mustas, silmitus öös. Ainult sina võid kuulda ja näha magajate silmade taga teid ja maid ja labürinte ja värve ja hirme ja vikerkaari ja viise ja ihasid ja lendu ja langust ja lootuste kadusid ja kõiki nende unede suuri meresid. Sealt, kus sa oled, võid kuulda nende unesid …  Sel kevadel viib Endla Noortestuudio oma vaatajad ühte ööpäeva tillukeses Walesi rannikualevis ning manab paljude silmade nähtu ja paljudes häältes kuuldu kaudu esile selle alevi elanike argipäeva, uned, imed ja unistused. „Piimmetsa vilus” on Walesi tuntuima poeedi Dylan Thomase (1914-1953) viimaseks lõpetatud teoseks jäänud kuuldemäng, mida autor kirjutas mitukümmend aastat. Eesti keelde on selle lihtsa, sooja ja naljaka „mängu häältele” vahendanud kirjanik Paul-Eerik Rummo.

Rõdul

argipoeetilised vaatlused autor Indrek Koff, Ringo Ramul lavastaja Ringo Ramul Maja on madal, viilkatusega. Ukse ja aknaga. Korstna ja suitsuga. Iga laps teab, iga laps on seda sadu, mõni isegi tuhandeid kordi joonistanud. Aga mis on siis see suur ja neljakandiline ja paljude akendega? See, mille külge käivad rõdud? Ühel rõdul küpsetatakse vorste. Teisel suudeldakse. Keegi tulistab linde. Siin kuivatatakse kala. Seal kasvatatakse palme. Sellel nutab keegi nii meeletult, et hing jääb kinni. Ühel rõdul peab kõnet keegi tark mees, sest tema teab, mis tal öelda on. Keegi on toonud kisendava lapse rõdule rahunema, mis siis et väljas on ainult kaks kraadi. Üks rõdu on jäetud elementide meelevalda ja meenutab mererannal vedelevat luigeskeletti. Keegi on visanud higised riided rõdule tahenema. Keegi laulab kõva häälega. Vana mees käib tihti majast mööda. Väga tihti jääb ta seisma ja vaatab üht rõdu. Üht kindlat rõdu. See on argipoeetiline lavastus väikesest inimesest suures plahvatusohtlikus maailmas.

Heinapalavik

komöödia autor Noël Coward lavastaja Ingomar Vihmar Ühe järjekordselt vihmase suve järjekordselt vihmasel jaanilaupäeval selgub ühes kaunis boheemlikus maamajas, et kõik siin resideeruva perekonna võluvalt ekstsentrilised (ja arvatavasti peast täiesti segi) liikmed – endisest näitlejannast ema, peaaegu-menukirjanikust isa, kunstnikuambitsiooniga poeg ning poeesia poole kalduv tütar – on teisi ette hoiatamata endale jaanideks kutsunud külalise, kes tuleks majutada nende parimasse võõrastetuppa. Kui kombekad külalised saabuvad, algab oodatud romantilise ja rahuliku nädalalõpu asemel ootamatusi ja ülimalt koomilisi olukordi täis suhte- ja seltskonnamängude sasipundar, kus asjassesegatuil endilgi on puhuti võimatu tuvastada kes, kus, kellega ja miks.   Inglise kirjanik, helilooja, näitleja ja laulja Noël Coward (1899-1973) on läinud näitekirjanduse ajalukku oma isikupärase stiili, teravmeelsete remarkide ja tegelaste peenetundelise künismiga – ehk siis kõige sellega, mida briti publik teatris näha tahab. Endlas võtab lavastaja Ingomar Vihmar ühe tema armastatuima ja enimlavastatuma komöödia ning keerab selle inglaslikult reserveeritud huumorile peale paar päris-oma-eesti vinti.

amletH

Teater autor Saxo / Shakespeare ja teised lavastaja Kaili Viidas Ta sünnib Amletina. Ta sureb Hamletina. Ta elab edasi kõigis, kes kahtlevad. Jüütimaal, Põhjamere kiviklibusel rannikul näeb umbes 12. sajandi paiku ilmavalgust poisslaps nimega Amlet, kelle onu tapab tema isa ja abiellub tema emaga. Igasugustest kahtlustest täiesti vaba, haub Amlet külmaverelise plaani ja maksab kätte, kuni viimaks ise mõõga läbi langeb. Nii kirjutas 1514. aastal „Taanlaste vägitegudes“ kroonik Saxo Grammaticus. Inglise näitekirjanik William Shakespeare lisab Amleti nime etteotsa H-tähe, paigutab ta kõledast viikingiasulast Helsingøris asuvasse Kronborgi lossi ja avaldab 1601. aastal näidendi poisslapsest, kelle onu tappis tema isa ja abiellus tema emaga. Kuid nüüd on see poiss täis kahtlusi. Tema kättemaks venib, otsused murenevad ja lugu lõpeb verepulmaga, kus hukkuvad nii süüdlased kui süütud. Järgnevate sajandite jooksul sünnib see poisslaps uute kirjanike tõlgendustes üha uuesti, kord traagilisema, kord koomilisemana hulluse ja apaatia äärealadel kõikudes. Peategelane eksleb, mässab ja hukkub, et siis taas ellu ärgata – iga kord uues kehas ja uue häälega, aga tema küsimus on jäänud samaks: olla või mitte olla? Lavastus „amletH“ ei otsi seda ühte ja õiget Hamletit, vaid kuulab, kuidas tema hääl läbi sajandite muutub – kord kättemaksuhüüdeks, kord naeruks, kord vaikuseks.
Copyright © 2025 SA Endla Teater. Kõik õigused on kaitstud. Privaatsuspoliitika