Kust tekkis huvi lavastada „Oliver Twisti“?

„Oliver Twisti“ lavastaja Peep Maasik: „Romaani „Oliver Twist“ kirjutades kasutas Charles Dickens võimalust kritiseerida 1830ndate Inglismaa avaliku poliitika suhtumist vaeste olukorda ning nii on selle loo lapskangelane loodud toetama Dickensi mõtteviisi. Oliver on korrumpeerunud ja jäledas keskkonnas kasvanud ning julmalt koheldud tark ja süütu laps, tema puhtus ja voorus on absoluutsed. Kogu romaani vältel kasutab Dickens Oliveri iseloomu, et vaidlustada tollast mõtteviisi, mille kohaselt on kurjategijad juba sündides kurjad ning väidab, et just vigastatud keskkond on vaenu ja kuritegelikkuse allikaks. Romaani lugedes jõudis see kriitika minuni ning tekitas tugevaid paralleele meie tänapäeva ühiskonnaga, tundsin selles ära mitmeid meie tänaseski elus kõnekaid teemasid.“

Oled ise teksti dramatiseerija. Mis on Sinu jaoks teose kõige olulisem sõnum?

Peep Maasik: „Romaani peamine probleem on küsimus, kas halb keskkond võib pöördumatut mürgitada kellegi iseloomu ja hinge. Oliver Twist on väike poiss, kelle kõige suurem erinevus oma saatusekaaslastest on see, et ta julgeb ja oskab unistada, hoolimata keskkonnast, milles ta kasvab. Ja elus tuleb unistada! Tänases Eestiski on tuhandeid vanemateta kasvavaid lapsi, kelle puhul nende unistused ja igatsused jäävad esmavajaduste varju. Aga ka väikeste unistuste täitumine teeb lapsed õnnelikuks ja sisendab neisse jõudu võidelda parema tuleviku nimel isegi siis, kui see tundub keeruline või raske.“

Charles Dickensi romaanile põhinev muusikal „Oliver!“ on olnud nii teatrilavadel kui kinolinal. Endla lavastuse „Oliver Twist“ muusika kirjutab Jarek Kasar. Mida võime oodata?

Peep Maasik: „Oodata võib alati palju. Muusikaliselt oleme kasutanud erinevaid stiile, pannud selle loo natuke tänapäevasemasse muusikasse. Mul on ülimalt hea meel, et Jarek on üles leidnud selle kaasaegsuse, mida ma „Oliver Twistis“ näen, ning selle omal nutikal moel laval kõlavasse muusikasse valanud.“

Kes mängib Oliver Twisti ja kuidas ta leiti?

Peep Maasik: „Mul on au töötada 14 poisiga, kellest kaks täidavad Oliver Twisti rolli. Kohe alguses oli selge, et tuleb korraldada casting sobivate osatäitjate leidmiseks, kuna poiste roll on lavastuses üpris suur.“

Originaalteose tegevustik toimub 1830. aastatel. Kas jääte selle lavastusega samasse ajastusse?

Peep Maasik: „Me ei kaota ajastut ära, selline asi pole mulle kunagi meeldinud ja ei saagi meeldida, sest austan teose autorit väga. Pigem oleme kunstniku Rosita Rauaga kõike kergelt stiliseerinud, et äratundmine ja tänapäevaga kõrvutamine oleks publikule kergem.“

Kellele on „Oliver Twist“ suunatud?

Peep Maasik: „Kuigi „Oliver Twisti“ peetakse tänapäeval pigem lastekirjanduseks, siis on sellel lool väga palju öelda just täiskasvanuile – Dickens räägib ju mõtteviisidest ja sellest, et meie ise kujundame oma ühiskonna. See, milline saab olema meie laste elu nende täiseas, on otseselt seotud meie praeguste otsuste, tegude ja mõtteviisidega. Seega ma loodan, et kõik inimesed, kes seda lavastust vaatama tulevad, leiavad endale killukese headust ja mõistmist, mida ühiskonda kaasa viia.“

(Uudist illustreerib foto „Oliver Twisti“ plakati pildistamiselt. Fotol on kunstnik Rosita Raud, lavastaja Peep Maasik, näitlejad Paul Samuel Vihmar ja Jüri Vlassov. Fotograaf Danel Rinaldo.)