Loengud koolidele 21.01 ja 06.02
Endla Teatris toimub õpetajatele ja õpilastele kaks tasuta loengut: 21. jaanuaril „Lambavill kui hi-tech materjal“ ja 6. veebruaril „Kuidas mõista antiiki?“.
Teisipäeval, 21. jaanuaril kell 15.15 toimub Ärklisaalis Katrin Kabuni loeng „Lambavill kui hi-tech
materjal“ õpetajatele ja õpilastele (tasuta).
Endla Küüni galeriis on kuni 21. jaanuarini avatud talviselt soe näitus lambavillast „Eluruum + lambavill“. Aga tavapäraste kinnaste ja sokkide asemel käsitlevad Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja tekstiilidisaini tudengid lambavilla hoopis teistsugusest vaatenurgast.
On tõsi, et lambavill on meie kultuuriruumis olnud hindamatu väärtusega materjal, millest valmisid nii rõivaesemed kui ka majapidamises vajaminevad tekstiilid. Süntees- ja tehiskiudude arenedes on aga lambavillast saanud lihatootmise kaasprodukt, millest püütakse vabaneda seda põletades või mattes. Ainuüksi Eestis visatakse igal aastal ära üle 150 tonni villa, mis moodustab umbes 90% aastatoodangust. Teisalt on aga villal unikaalsed füüsikalis-keemilised omadused: vill on soe, elastne, õhku läbilaskev, suure niiskusimavusega ja vett hülgav, temperatuuri isoleeriv, heli summutav, õhku puhastav, tulekindel ja täielikult biolagunev. Sellise unikaalse terviku poole tehismaterjalides pürgitakse. Tekstiilidisainer Katrin Kabun nimetab õigustatult villa arhailiseks hi-tech materjaliks.
Oma loengus puudutab EKA õppejõud Katrin Kabun ühelt poolt keskkonna ja säästlikkuse teemat ning teisalt tutvustab konkreetsete disaininäidete varal lambavilla võimalikke rakendusi kaasaegses maailmas ning kutsub kõik kaasa mõtlema, millisteks lahendusteks saab disainer villa kasutada.
Palume registreerimiseks võtta ühendust Ain Miilbergiga (ain@endla.ee) või noortetoo@endla.ee
Neljapäeval, 6. veebruaril kell 17.15-18.15 toimub Endla Küünis enne „Pidusöögi“ etendust David Vseviovi loeng „Kuidas mõista antiiki?“ koolidele (tasuta).
Endla Teatri lavastus „Pidusöök“ viib vaatajad hetkeks tagasi Antiik-Kreekasse, mida peetakse Euroopa hälliks. Ent kuidas mõista seda aegruumi, kus sündis lääne tsivilisatsioon, demokraatia, kultuur? Enne 6. veebruari etendust peab ajaloolane David Vseviov loengu antiikmaailma olemusest ja sellest, millise pärandi on see aeg kaasajale jätnud.
David Vseviov on Eesti Kunstiakadeemia professor, hinnatud esseist ning teadusautor, kelle ajaloosaade „Müstiline Venemaa“ on eetris juba 23. aastat järjest. Ta rõhutab ajaloo seoseid tänapäevaga sõnastades selle intervjuus Jüri Aarmale (Maaleht 11.12.2008): „Mind on alati huvitanud tänane päev ja miski ei aita tänast päeva paremini mõista kui ajalugu. Kõik juured tulevad sealt. Teiseks on ajaloos võimalik näha seda, mida sa olevikus näha ei saa. Tänapäeva võimukandjale ma ju läheneda ei saa, turvamehed tulevad vahele. Mineviku võimule ei sega keegi lähenemast.“
Kooligruppidele, kes tulevad loengut kuulama ja soovivad pärast ka etendust vaadata, on kinni pandud piiratud arv pileteid. Palume loengule registreerimiseks ja/või piletite väljaostmiseks ühendust võtta Ain Miilbergiga (ain@endla.ee).
Endla Küüni galeriis on kuni 21. jaanuarini avatud talviselt soe näitus lambavillast „Eluruum + lambavill“. Aga tavapäraste kinnaste ja sokkide asemel käsitlevad Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja tekstiilidisaini tudengid lambavilla hoopis teistsugusest vaatenurgast.
On tõsi, et lambavill on meie kultuuriruumis olnud hindamatu väärtusega materjal, millest valmisid nii rõivaesemed kui ka majapidamises vajaminevad tekstiilid. Süntees- ja tehiskiudude arenedes on aga lambavillast saanud lihatootmise kaasprodukt, millest püütakse vabaneda seda põletades või mattes. Ainuüksi Eestis visatakse igal aastal ära üle 150 tonni villa, mis moodustab umbes 90% aastatoodangust. Teisalt on aga villal unikaalsed füüsikalis-keemilised omadused: vill on soe, elastne, õhku läbilaskev, suure niiskusimavusega ja vett hülgav, temperatuuri isoleeriv, heli summutav, õhku puhastav, tulekindel ja täielikult biolagunev. Sellise unikaalse terviku poole tehismaterjalides pürgitakse. Tekstiilidisainer Katrin Kabun nimetab õigustatult villa arhailiseks hi-tech materjaliks.
Oma loengus puudutab EKA õppejõud Katrin Kabun ühelt poolt keskkonna ja säästlikkuse teemat ning teisalt tutvustab konkreetsete disaininäidete varal lambavilla võimalikke rakendusi kaasaegses maailmas ning kutsub kõik kaasa mõtlema, millisteks lahendusteks saab disainer villa kasutada.
Palume registreerimiseks võtta ühendust Ain Miilbergiga (ain@endla.ee) või noortetoo@endla.ee
Neljapäeval, 6. veebruaril kell 17.15-18.15 toimub Endla Küünis enne „Pidusöögi“ etendust David Vseviovi loeng „Kuidas mõista antiiki?“ koolidele (tasuta).
Endla Teatri lavastus „Pidusöök“ viib vaatajad hetkeks tagasi Antiik-Kreekasse, mida peetakse Euroopa hälliks. Ent kuidas mõista seda aegruumi, kus sündis lääne tsivilisatsioon, demokraatia, kultuur? Enne 6. veebruari etendust peab ajaloolane David Vseviov loengu antiikmaailma olemusest ja sellest, millise pärandi on see aeg kaasajale jätnud.
David Vseviov on Eesti Kunstiakadeemia professor, hinnatud esseist ning teadusautor, kelle ajaloosaade „Müstiline Venemaa“ on eetris juba 23. aastat järjest. Ta rõhutab ajaloo seoseid tänapäevaga sõnastades selle intervjuus Jüri Aarmale (Maaleht 11.12.2008): „Mind on alati huvitanud tänane päev ja miski ei aita tänast päeva paremini mõista kui ajalugu. Kõik juured tulevad sealt. Teiseks on ajaloos võimalik näha seda, mida sa olevikus näha ei saa. Tänapäeva võimukandjale ma ju läheneda ei saa, turvamehed tulevad vahele. Mineviku võimule ei sega keegi lähenemast.“
Kooligruppidele, kes tulevad loengut kuulama ja soovivad pärast ka etendust vaadata, on kinni pandud piiratud arv pileteid. Palume loengule registreerimiseks ja/või piletite väljaostmiseks ühendust võtta Ain Miilbergiga (ain@endla.ee).