12. detsember — Endla Teater

1925 esietendub Nikolai Jevreinovi näidend „Kõige tähtsam“. Lavastaja Aleksander Teetsov.

Eelteade Pärnu Postimehes 11. detsembril:

,,Endla“ teaater.

Laupäeval. 12. dets. tuleb etendusele N. Jevreinovi „Kõige tähtsam“. Ühele komöödia, teisele ka draama neljas vaatuses, nagu kirjanik ise oma teost nimetab. Vene keelest tõlkinud kirjanik A. H. Tammsaare.
Kirjanik käsitab üht huvitavat probleemi. Meie elu toetab end illusioonidele. Kellel neid pole, see tunneb end õnnetuna. Igaüks unistab õnnest ja kui meie õnnetutele ei suuda õnne anda, siis peame vähemalt õnne illusioone andma. See on kõige tähtsam.
Dr. Fregoli üks peategelastest „Kõige tähtsamas“, on veendunud, et elus nõnda on ja palkab ühest provintsi teaatrist omale näitlejaid „elu näitelava“ tarvis, s. t. selleks, et inimestele, kes õnnetud, „õnne illusioone anda.
Ja see läheb tal korda: üliõpilane, kes mõtles ainult enesetapmise peale, sest et tal oli „raske“ elada, vaatab julgelt ja kindlalt ellu. Temas äratati illusioon, mida ta ise ei mõistnud näha – armastus.
Niisama muutub masinapreili, kes tundis end üksi ja mahajäetud, teiseks inimeseks, kui temale anti illusioon, et üks mees teda armastab.
„Kõige tähtsam“ on üks armastatud uueaja näidenditest nii publikumile kui näitlejaile. Tallinna teaatrites ja Tartus on see näidend hästi läbi löönud, loodame, et ta ka siin publikumi huvitab.

Teaatri büroo.

Ka see lavastus kuulub nende hulka, millest pole leida ühtki arvustust, seega peame leppima ajalehe Vaba Maa Pärnu väljaande „Siit ja sealt“-rubriigi autori Iks-Igreki sedastusega, mis ilmub „Kõige tähtsama“ esietenduse päeval:

Täna ja homme on „Endlas“ midagi huvitavat. Vanasõna ütleb, et oma silm on kuningas ja seepärast mingu igaüks ise vaatama ja ärgu jätku seda teiste hooleks. Ainult teatriarvustajad ei käi teatris, sest kogu arvustus seisab ju selles, et üldiselt mängiti hästi, väljaarvatud olemasolemata vead. Lõpuks veel väike kiidulaul omi lemmikule, ja ongi kogu arvustus.

Meie statistikatabelis seisab, et „Kõige tähtsama“ ühtainukest etendust külastas 68 inimest.

1937 esietendub lastelavastus „Jõulumees“, mille lavastab Voldemar Laason ja kujundab Uko Halla.

Eelteade Uus Eesti Pärnu Uudistes 10. detsembril:

Lasteetenduseks „Jõulumees“

Jõulud on varsti ukse ees ja sellepärast ongi meie lasteperes põnevamaks kõneaineks jõulud ühes halli habeme ja salapärase jõulumehega. Ka teater tahab pakkuda meie lasteperele oma osa jõulurõõmust, mängides pühapäeval, 12. detsembrit kell 1/2 4 p. l. jõulunäidendit „Jõulumees“. Näidend on muusika, laulude ja tantsudega.

„Jõulumehe“ kohta ilmub siiski ka üks väike arvustusnupuke ajalehes Uus Eesti Pärnu Uudised 13. detsembril:

„Jõulumees“

Eile, pühapäeva õhtupoolikul, tuli „Endlas“ V. Laasoni lavastusel ettekandele käesoleva teatrihooaja esimene lastetükk. Selleks oli valitud kolmepildiline jõulunäidend „Jõulumees“, mille autor teadmata. Lähenevate pühade puhul osutus selle esitus ajaliseltki sobivaks ning tükk ise, mis ei prätendeeri erilisele komplitseeritusele, on kõigiti sobiv. Siin on reaalset ja lastepärast muinasjutulikku, mis veenvaltki kokku sulatatud. Vaene rätsepa perekond ootab rõõmupühi, ja need tulevadki nii nagu unistatud: jõulumees toob lastele kuuse, palju kinke ning vaesele rätsepale hulk kuldtukateidki. On häid ja halbu lapsi selles näidendikeses ja lõpuks läheb kõik, nii nagu minema peab. Ei puudu tantsukesi ja laulukesi, muusikat, mis loovad vahelduvuse ja vähendavad paiguti esineva igavuse tekstis ja venitatud targutuse. Poleks vahest halb olnud, kui oleks enamgi püütud pakkuda silmaga tajutavat, kuna laps tajub esijoones ikka seda, mida ta näeb. ja alles siis seda, mida ta kuuleb.
Mis puutub mängusse ja tegelastesse, siis vaidlematult meeldisid pisikestele põngerjatele, keda oli koos emadega saal täis, kõigepealt naljakas rätsep Nõelasilm (A. Vimm) ja ta laisk, halb poeg Kristu (F. Tilk). Muidugi imetlesid õigegi paljud head jõulumeest ennast ka (M. Mitt). Ning kahest naisosast V. Luur rätsepa naise Truutana ja ta tütar Liisi (E. Korjus) pidid samuti meeldima.
Üldiselt mängiti lastepäraselt, ilma midagi erilist pakkumata, kuid ka mitte võlgujäävalt. Seda kviteerisid sajad pisikesed peopesad, mis vaatuste lõppedes päris soojalt ja tormakalt plaksutasid.

K. Eh.

„Jõulumehe“ kaht etendust külastab 777 inimest.

1941 ajalehes Eesti Sõna ilmub artikkel, mis vaatleb Endla tegemisi teatri 30. sünnipäeva hooajal:

1944 esietendub saksa näitekirjaniku Anton Hamiki komöödia „Kavaluse võit“ ehk „Müüdud vanaisa“, mille lavastab Arnold Sikkel ja kujundab Uko Halla. Mängivad Aksel Kahr, Jakob Küüts, Ivo Velmet, Piret Paal, Ants Viir, Veera Luur, Herta Elviste ja Heigo Metsa.

Sellegi lavastusega on segased lood. Või siis hoopiski väga lihtsad ja üsna julged ja jultunudki. Me oleme Endla aja loos juba paaril korral kokku puutunud juhtumiga, kus nn „saksa ajal“ esietendunud lavastus esietendub uuesti juba nõukogude korra ajal. Ja tundub, et siingi on tegu samalaadse juhtumiga. Nimelt on 1944. aasta 6. mail Endlas esietendunud Anton Hamiki grotesk „Müüdud vanaisa“, mille lavastas Arnold Sikkel ja kujundas Uko Halla. Ja nüüd, 12. detsembril esietendatakse Endlas sama näitemängu pealkirja „Kavaluse võit“ all. Trupi koosseis on pisut muutunud, ja kuigi meie repertuaaritabelites ning ka näiteks Leida Taltsi raamatus Arnold Sikkelist on selle näitemängu autoriks märgitud keegi A. Hašek, siis võime tänu säilinud kavalehele kindlad olla, et tegu on sama näidendi ja lavastuse kordusega.

„Kavaluse võitu“ mängitakse 4 etendust 1185 inimesele.

1985 esietendub William Wycherley komöödia „Provintsitar Londonis“. Lavastaja Ingo Normet, kunstnik Marju Pottisep, liikumisjuht Aita Indrikson. Mängivad Aare Laanemets, Mihkel Smeljanski või Villem Indrikson, Feliks Kark või Hannes Kulla, Enn Keerd, Margus Oopkaup, Andres Ild, Juta Tints, Helle Kuningas, Tiia Kriisa, Eha Kard, Siina Üksküla, Rein Alos, Aire Johanson, Kaido Üpraus ja Maimu Pajusaar.

Jüri Tensoni fotod:

Ülo Tontsi arvustus Sirbis ja Vasaras:

„Provintsitari Londonis“ mängitakse 71 etendust 37641 vaatajale.

1990 esietendub Tennessee Williamsi „Orpheus allilmas“. Lavastusgrupp on seekord Soomest – lavastajaks ossi Räikkä Tampere Töölisteatrist, kunstnikuks Pertti Hilkamo, kostüümikunstnikuks Ulla-Maija Väisänen ning muusika autoriks Vili Lange. Mängivad Tiia Kriisa, Arvi Hallik, Elmar Trink, Laine Mägi, Andres Ild, Feliks Kark, Lii Tedre,Enn Keerd, Helle Kuningas, Peeter Kard (ja kuigi kavalehes ja kõikvõimalikes muudes materjalides on kirjas, et sama rolli mängib ka Jaan Rekkor, väidab Rekkor ise, et ta pole mitte kunagi seda rolli mänginud, ega proovideski osalenud. Ärme teda siis seekord kirja pane), Siina Üksküla, Maimu Pajusaar, Eha Kard, Lia Tarmo, Rein Laos ja Ülle Hallik.

Kalju Pruuli fotod:

Leida Talts:

O. Räikkäle oli see esimeseks Williamsi-lavastuseks tema 28aastases teatritöös. Näidendi valis ta põhjusel, et teda võlus Williamsi suhe inimesse: inimene on väike suures tsivilisatsioonis, headus on harukordne, aga alati oodatakse seda kusagil.
Külalislavastaja suutis üsna hästi võõra trupiga kohaneda, Williamsi inimese-kontseptsiooni avada. Kuigi „Orpheus allilmas“ ei kujunenud tipplavastuseks, oli tema väärtuseks see, et teatrielu madalseisus võimaldas T. Williamsi dramaturgia avastada uut ja isikupärast näitlejate töödes. Kõige täpsemalt läks lavastaja taotlusega kaasa T. Kriisa oma täiuslikult mitmekülgses rollikäsitluses. /---/ Huvitav oli ka O. Räikkä ekspressionistlikult tugev lavastajakäekiri. Kujunduse, muusika ja valguse jõuline kasutamine.

Kriitik Andres Laasik kirjutab ajakirjas Teater Muusika Kino Endla ja Ugala Williamsi-lavastusi (Ugalas mängitakse tollal „Kassi tulisel plekk-katusel“) kõrvutades:

Ossi Räikkä lavastusest tehti ka telesalvestus, mis on Rahvusringhäälingu arhiivilehel praegugi vaadatav.

Kokku antakse lavastusega 16 etendust, mida külastab 3963 vaatajat.

Järgnevate tänasel kuupäeval esietendunud lavastustega siseneme aga detsembrikuiste lastelavastuste maailmadesse. Ja kuna neid lastelavastusi on täna-homme-ülehomme ikka kohe palju lavale jõudnud, siis olgu allpool toodud vaid esmainfo ning fotod ja muu peituvad lavastuste pealkirjade taga olevail lehtedel. Niisiis:

2006 esietendub Eva Koffi südamlik lastelugu „Sabaga täht“, lavastajaks Andres Noormets, kunstnikuks Marge Martin, muusika autoriks ja kujundajaks Feliks Kütt. Mängivad Helle Kuningas, Ago Anderson, Enn Keerd, Ahti Puudersell, Lauri Kink, Lauri-Kare Laos (külalisena) ja Endla teatri Noortestuudio õpilased Liis Ree või Helen Ojamets, Rauno Õispuu, Otti Eylandt või Hendrik Elstein.

2009 esietendub Tiit Palu „Väikesed ajarändurid“. Lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, muusika autor Feliks Kütt. Mängivad ja laulavad Triin Lepik, Jaanus Mehikas, Ireen Kennik, Helle Kuningas,Lii Tedre, Sten Karpov, Ahti Puudersell ja Tambet Seling.

2012 Küünis (mudilastele) ja suures saalis (kooliealistele lastele) esietendub Donald Bisseti lugudel põhinev lastelavastus „Tiiger, tiiger!“, mille kirjutab ja lavastab Andres Noormets ning kujundavad Kristina Lõuk ja Maarja Noormets. Mängivad Ago Anderson, Ireen Kennik, Lauri Kink, Triin Lepik, Indrek Taalmaa ja Karin Tammaru.

2013 esietendub Andrus Kivirähki „Hiired pööningul“, mille lavastab Priit Loog ja kujundab Kaili Viidas. Mängivad Ireen Kennik, Triin Lepik, Sten Karpov ning Lauri Kink

2018 esietendub Liis Aedmaa dramatiseering Hugh Loftingi jutustusest „Doktor Dolittle“. Lavastaja Oleg Titov, kunstnik Liina Unt. Mängivad Tambet Seling, Ireen Kennik, Karin Tammaru, Priit Loog, Meelis Rämmeld, Lauri Mäesepp, Jane Napp ja Nils Mattias Steinberg.