1988 - 2001 Iseseisvuse taastamisest remondi ja juurdeehituseni

1988

Teater saab Endla nime tagasi.
Nime ennistamisele eelneb periood, mil kohalikus ajalehes ilmub sel teemal kümmekond artiklit. Teatris küsitletakse publikut, kellest 1600 inimest on Endla nime poolt, 400 vastu. Lõpuks otsustab linna täitevkomitee ühel häälel, et teatrile ei anta selle esialgset nime tagasi. Viimaks - Eesti NSV Kultuuriministeeriumi kolleegiumi otsusega nr 2 10. novembrist saab Pärnu teater Endla nime tagasi. Veebruaris alustab teatris asedirektorina tööd Roland Leesment.

• 1988. R. Saluri „Minek“, lavastaja P. Pedajas
  
• 1988. A. Paasilinna / M. Murdmaa „Ulguv mölder“, lavastaja M. Murdmaa (külalisena)
  

1989

Endla statsionaaris hakatakse mängima varasema kuue asemel viiel päeval nädalas.
Puhkepäevadeks jäävad reede (külalisesinejatele) ja laupäev (oma teatri lavaproovid hommikul ja õhtul). Vähendatakse ka väljasõitude arvu. Suvehooaeg ei ole teatrile enam niivõrd menukas, sest Pärnu rand suletakse reostuse tõttu. Järgmisest aastast lühendatakse suvehooaega, sest linna on tekkimas hulganisti konkureerivaid suveüritusi (kontserdid, festivalid).

Olulisemad lavastused:

• 1989. J. Kander, F. Ebb „Zorbas“ (muusikal), lavastaja I. Normet
  
• 1989. E. O`Neill „Saatuse heidikute kuu“, lavastaja P. Pedajas
  

1990

Nukuteatrist tulevad Endlasse Ahti Puudersell ja Tene Ruubel, lavakunstikateedrist Heiko Sööt, teatrist lahkub Olli Ungvere.

Vabariigi teatrites suureneb meelelahutuse osakaal. Endla kirjandusala juhataja Ülev Aaloe kirjutab TMK teatriankeedis: „Meelelahutusliku repertuaari osatähtsus on siiski suurem kui kunagi varem ja teatreid selles küll süüdistada ei maksa. Iga teatri mängukavas on väärtkirjandust, kuid neid mängitakse enamasti tühjadele saalidele ja sedavõrd harva, et endalgi on raske „pihta saada“ - seda on meie praegusel segasel ajal õnnestunud veenvalt tõestada, kui õhuke meie kultuurikiht ja huvi tegelikult on. Ja oleks naiivne loota, et elu veelgi halvenedes rahvas tuleks teatrisse tõsidramaturgiast kosutust otsima. Kommertsist pole pääsu, kuid peab silmas pidama, et tegijail endil huvitavat tööd oleks ja tülgastust ei tekiks."

Olulisemad lavastused:

• 1990. T. Williams „Orpheus allilmas“, lavastaja O. Räikkä (külalisena)
  

Publiku arv aastal 1990 - 122 600 külastajat.

1991

Teatrist lahkuvad peanäitejuht Ingo Normet, lavastaja Priit Pedajas ja Tiia Kriisa. Pärast rasket haigust sureb teatri peakunstnik Vello Tamm.

Suvel toimub suures saalis remont, etendusi antakse väikeses saalis, Koidula muuseumis ja sanatoorium Tervise klubis.

1991-1997

Teatrit juhib Ülev Aaloe.
Külalislavastajate (M. Karusoo, K. Raid, R. Trass, L. Guntars) osatähtsus on võrdlemisi suur, lavastavad ka Endla näitlejad Peeter Kard, Enn Keerd, Aare Laanemets, Katrin Nielsen ja Ahti Puudersell. Etendusepaigaks sünnib „Epp Pillarpardi ...“ lavastusega Ärklisaal, mis oli aastaid kasutusel proovi- ja peoruumina. Elu vabariigis stabiliseerub ja publik hakkab teatrisse tagasi tulema.

Olulisemad lavastused:

• 1991. P. Vallak / P. Pedajas „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“, lavastaja P. Pedajas
  

1992

Kaheks hooajaks tuleb Endlasse lavastaja ja näitlejana Raivo Adlas. Lavakunstikateedrist tuleb teatrisse noor näitleja Raido Keskküla, teatrist lahkub Lembit Mägedi (kuid ei jää kõrvale).

• 1992. A. H. Tammsaare / M. Karusoo „Täieline Eesti Vabariik“, lavastaja M. Karusoo
  
• 1992. B. Friel „Lõikuspeo tantsud“, lavastaja K. Raid
  

Publiku arv aastal 1992 - vaid 51 400 külastajat!

1993

Lilja Blumenfeld saab Endla peakunstnikuks. Teatrisse tulevad lavastaja Kaarel Kilvet ja laulja Peeter Kaljumäe, Pedagoogikaülikoolist noored näitlejad Sepo Seeman ja Katrin Tuuksam (Valkna), teatrist lahkub näitleja Juta Tints (Ild).

Olulisemad lavastused:

• 1993. A. H. Tammsaare / R. Adlas „Armastuse võimalikkusest Vargamäel“, lavastaja R. Adlas
  
• 1993. R. Benatzky / P. Aimla „„Valge Hobuse“ võõrastemaja“ (operett), lavastaja K. Kilvet
  

1994

Teatri juurdeehitusena valmib Hansapanga kontor.
Lavakunstikateedrist tulevad Endlasse noored näitlejad Liisa Aibel, Ago Anderson, Diana Konstantinova (Tammisto) ja Tõnno Linnas, teatrist lahkub Lilja Blumenfeld, teatri kunstnikuks saab Ivar Reiman.
Näitlejapalgalt lahkuvad Maimu Pajusaar, Lia Tarmo, Heino Uustal ja Eha Kard.

Olulisemad lavastused:

• 1994. R. Adlas „Usutluste tunnid Rüütli tänavas“, lavastaja R. Adlas
  
• 1994. S. Lagerlöf / Ü. Aaloe „Gösta Berlingi saaga“, lavastaja K. Kilvet
  

Publiku arv aastal 1994 - 62 200 külastajat.

1995

Teatri direktoriks saab Ain Roost.
Pedagoogikaülikoolist tuleb Endlasse noor näitleja Piret Laurimaa, samast aastast teeb paar hooaega Endlas kaasa Erik Ruus, teatrist lahkuvad näitlejad Rein Laos ja Heiko Sööt.

Olulisemad lavastused:

• 1995. T. Egner „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“, lavastaja K. Kilvet
  

1996

Kevadel valmib üle pika aja  vabaõhulavastus - Enn Vaiguri „Kraavihallid“ Kurgjal.
Toimub konkurss Endla teatri uue logo saamiseks. Võidutööks samal aastal teatrist lahkuva Ivar Reimani „Teatrilaev“.

Olulisemad lavastused:

• 1996. Ch. De Coster / O. Ehala „Thijl Ulenspiegel“ (muusikal), lavastaja K. Kilvet
  

Publiku arv aastal 1996 - 63 980 külastajat.

1997

Teatri pealavastajaks saab Raivo Trass, Ülev Aaloe töötab edasi teatri dramaturgina.
Endlasse tulevad Viljandi kultuurikolledžist noored Andres Karu, Kristiina Kütt ja Meelis Sarv. Teatriga liituvad kunstnikud Andrus Jõhvik, Kristiina Nikkel (Münd) ja Inga Tammik.

Olulisemad lavastused:

• 1997. T. McNally „Maria Callase meistrikursus“, lavastaja Ü. Vilimaa (külalisena)
  

1998

Koondatakse näitlejad Arvi Hallik, Andres Ild, Peeter Kaljumäe, Katrin Nielsen, Merike Tatsi, Elmar Trink ja lavastaja Kaarel Kilvet. Näitetrupp avaldab Trassile umbusaldust.
Trass: „Tegelik võimekus ei ole töötajaskonna arvus, vaid üksikute andekate inimeste teotahtes ja nende vormis. Ja neid on tõesti igas teatris üksikuid.“

Olulisemad lavastused:

• 1998. J. Tätte „Ristumine peateega“, lavastaja A. Noormets (külalisena)
  
• 1998. W. Kesselmann, "Minu õde siin majas", lavastaja M. Kalmet (külalisena)
  
• 1998. A. Kivirähk „Kakand ja Kakand“, lavastaja T. Oja (külalisena)
  

1999

Talvel lahkub Ülev Aaloe, sügisel esimene ja kauaaegne muusikaala juhataja Olev Sööt, kunstnik Inga Tammik ning näitleja Laine Mägi. Uueks dramaturgiks saab Ivar Põllu, teatri lavastusala juhiks Andrus Jõhvik ja peakunstnikuks Kristiina Nikkel (Münd). Lavastustes hakkab kaasa tegema Carmen Mikiver.
Eesti teatris jõudu koguva suviste vabaõhuetenduste tuules valmib Endlal gigantne projekt - lavastus „2000 aastat elu Eestimaal...“ ning selle etendamiseks ehitatud spetsiaalne vabaõhuteater Pärnu lähedal Reiu jõe ääres.

Olulisemad lavastused:

• 1999. M. Monnot „Irma“ (muusikal), lavastaja Neeme Kuningas (külalisena)
  
• 1999. J. Tätte „2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel“, lavastaja R. Trass
  
• 1999. J. A. Nooremb (M. Kõiv / H. Runnel) „Küüni täitmine“, lavastaja Tõnu Lensment (külalisena)
  
• 1999. A. Ibsen „Taevariik“, lavastaja Enn Keerd.
  

Publiku arv aastal 1999 - 77 170 külastajat.

2000

Ugalast tulevad Endlasse näitleja Piret Rauk ning näitleja-lavastaja Andres Lepik, Viljandi kultuurikolledžist Ireen Kennik ja Lauri Kink, lavakunstikoolist lavastaja Tõnu Lensment ning näitlejad Maarja Jakobson ja Ranet Rees. Muusikajuhiks saab Feliks Kütt. Teatrist lahkuvad näitlejad Aare Laanemets, Margus Oopkaup, Tene Ruubel ja Kristiina Kütt.

Olulisemad lavastused:

• 2000. W.Shakespeare „Talvemuinasjutt“, lavastaja T. Ojasoo (külalisena)
  
• 2000. T. Suuman „Meil aiaäärne tänavas“, lavastaja R. Trass
  
• 2000. A. H. Tammsaare / P. Tammearu „Elu ja armastus“, lavastaja R. Trass