1911 - 1944 Kutselise teatri sünnist esimese teatrimaja hävinemiseni

1911

22. oktoobril toimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub „Libahundi“ esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat.

1911-1914

Näitejuhiks Aleksander Teetsov (1891-1946). Teetsovil ei õnnestu teatritöös rakendada oma õpetaja Karl Menningu kunstiprintsiipe, sest enamik trupi liikmeist on asjaarmastajad, tulevased esinäitlejad Liina Reiman ja Eduard Türk alles algajad. Endla Seltsi juhatus ja liikmed näevad ainult teatri meelelahutuslikku funktsiooni. Teatri majandusliku olukorra päästmiseks tuleb Teetsovil minna kompromissidele ja lavastada ajaviitetükke.

Olulisemad lavastused:

• 1911. A. Kitzberg „Libahunt“, lavastaja A. Teetsov
  
• 1912. H. Ibsen „Rahva vaenlane“, lavastaja A. Teetsov
• 1912. H. Sudermann „Kivi kivide hulgas“, lavastaja A. Teetsov

1914-1915

Näitejuhiks Karl Jungholz (1878-1925), kunstnikuks Herbert Tamm (1891-1944). Jungholz Pärnu publikuga kompromissidele ei lähe. Ta püüab teatritegemist rajada hea tasemega ühiskonnakriitilisele repertuaarile. Suudab tasemelt erinevate näitlejatega luua häid lavastusi, kuid ei suuda kaasa haarata vähese kultuurilise haridusega publikut.

Olulisemad lavastused:

• 1914. B. Bjornson „Kui noored viinapuud õitsevad“, lavastaja K. Jungholz
  
• 1914. H. Ibsen „Nora“, lavastaja K. Jungholz
  
• 1915. H. Sudermann „Kodu“, lavastaja K. Jungholz
  
• 1915. E. Vilde „Tabamata ime“, lavastaja K. Jungholz
  
• 1915. A. Kitzberg / J. Simm „Kosjasõit“, lavastaja K. Jungholz
  
• 1915. H. Ibsen „Seltskonnatoed“, lavastaja K. Jungholz
  

1915

Pärnu kutseline teatrielu katkeb, teatri ruumid võtab üle sõjaväehaigla. Pärast sõjaväe lahkumist antakse Endlas mitmeid isetegevuslikke etendusi.

1918

23. veebruaril kuulutatakse Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik.

1920

Pärnu Näitlejate Ühing võtab teatri ülalpidamise enda hooleks.
Teatri juhtideks on aastail 1918-1920 August Reiman ja aastail 1920-1922 Johann Kull.

1922-1923

Pärnu Näitlejate Ühing loobub teatri vedamisest.
Sügisel luuakse Pärnumaa Rahvahariduse ja Helikunsti Seltsi algatusel ja majanduslikul toetusel uus trupp. Endla Selts annab neile kaks korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub taas juhtima Aleksander Teetsov. Pannakse alus ka orkestrile, Mary Kalbek hakkab lavastama operette. 1923. aastal on lühikest aega näitejuhiks Karl Jungholz.

Olulisemad lavastused:

• 1922. G. Büchner „Woyzeck“, lavastaja A. Teetsov
  
• 1922. T. Pakkala „Parvepoisid“, lavastaja A. Teetsov
  
• 1923. Fr. Schilleri "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz
  

1923-1924

Näitejuhiks Albert Liik (1889-1946). Suureneb opereti osakaal.

Olulisemad lavastused:

• 1923. J. Strauss „Nahkhiir“ (operett), lavastaja M. Kalbek
  
• 1924. A. Kitzberg „Neetud talu“, lavastaja A. Liik
  
• 1924. W. Shakespeare „Suveöö unenägu“, lavastaja A. Liik
  

1924-1925

Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus (1894-1975) panustab eksootilistele tükkidele. Samas suureneb opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga.

Olulisemad lavastused:

• teemaõhtud "Idamaa õhtu" (1924), "Armastuse õhtu" (1924) ja "Hirmu ja õuduse õhtu" (1925), koostaja ja lavastaja Voldemar Mettus
  

1925-1926

Näitejuhiks Aleksander Teetsov.

• 1925. H. Raudsepp „Kohtumõistja Simson“, lavastaja A. Teetsov
  
• 1925.  I.Kalman „Sügismanööver“ (operett), lavastaja M. Kalbek
  

1926-1927

Näitejuhiks Ants Lauter (1894-1973). Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo (1902-1991).

• 1926. F. Schiller „Wilhelm Tell“, lavastaja K. Hansen
  
• 1926. F. Schiller „Röövlid“, lavastaja A. Lauter
  
• 1926. W. Shakespeare „Hamlet“, lavastaja A. Lauter
  
• 1926. G. Verdi „La Traviata“ (ooper), lavastaja M. Kalbek
  

1926

Endlas pettunud haritlased loovad Tallinna eeskujul Pärnu Töölisteatri, mis vastaks töötava rahva huvidele ja rahakotile. Palgaline on vaid näitejuht, näiteseltskond töötab punktitasulisena.
Hoogsalt alanud tegevust tuleb järgmisel aastal piirata, sest teater ei saa nii palju toetust, kui loodetud. Siiski suudetakse end nii palju majandada, et palgata 1928. aastal näitejuhiks Andres Särev. Ajal, mil Endla publikupuuduse tõttu sõnalavastuste etendusi ära jätab, mängib Töölisteater täissaalidele. Eriti suurt kuulsust toovad Pärnu Töölisteatrile vabaõhuetendused (Oskar Wilde'i „Salome“, Rabindranath Tagore „Ohver“).
Kümnendivahetuse majanduskriisis peab teater oma tegevust piirama, Pärnu linnavalitsus plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa „Mikumärdiga“ antakse 1929 külalisetendus ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, Endla näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai.
Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intriigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse.

1927-1932

Näitejuhiks Aleksander Teetsov. 1929. aastal teatri kunstnikuks Arnold Raagul.
Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat.

• 1927. H. Raudsepp „Kikerpillide linnapea“, lavastaja A. Teetsov
  
• 1927. R. Benatzky „Arm lumes“ (operett), lavastaja F. Hilden
  
• 1928 - 29. Teatri kunstnikuks Herman Kallas
  
• 1928. A. Kitzberg „Libahunt“, lavastaja A. Teetsov
  
• 1929. A. Kitzberg „Püve talus“, lavastaja A. Teetsov
  
• 1930. M. Pagnol „Eluaabits“, lavastaja V. Laason
  
• 1931. H. Raudsepp „Mikumärdi“, lavastaja V. Laason
  

1932-1934

Teatrit juhib Ralf Opsola (1900-1960). 1932. aastal saab kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann) (1901-1983), 1933. aastast Uko Halla (1906-1966).
Endla järjekordseks majanduslikuks päästmiseks moodustatud teatrikomisjon kutsub kunstiliseks juhiks Ralf Opsola, näiteseltskonda täiendatakse noorte andekate lavajõududega. Väheneb küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne.

Olulisemad lavastused:

• 1932. H. Raudsepp „Vedelvorst“, lavastaja R. Opsola
  
• 1932. A. Kitzberg „Tuulte pöörises“, lavastaja K. Hansen
  
• 1932.  Kalman „Montmartre'i kannike“ (operett), lavastaja V. Laason
  
• 1933. A. Adson „Iluduskuninganna“, lavastaja R. Opsola
  
• 1933.  Kalman „Kuradiratsur“ (operett), lavastaja H. Andresen
  
• 1933. E. Mehul „Joosep“ (ooper), lavastaja H. Malmsten
  
• 1934. E. Vilde „Pisuhänd“, lavastaja R. Opsola
  

1934-1940

Teatrit juhib Eduard Lemmiste (1891-1951).
Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada „Endlas“ tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses; anda näitlejatööd nii noortele teatrikooli lõpetanutele kui ka oma teatri koorist võrsunutele; repertuaari võtta jõukohaseid, kuid kunstiliselt heatasemelisi näidendeid; tehniliselt täiendada lavavalgustust, uuendada lava ringhorisonti ja ehitada näitlejatele harjutussaal.

Olulisemad lavastused:

• 1934. H. Ibsen „Peer Gynt“, lavastaja E. Lemmiste
  
• 1934. O. Indig "Inimene silla all", lavastaja E. Lemmiste
  

1935
Teatrile määratakse alaline toetus riigieelarvest.

Olulisemad lavastused:

• 1935. A. Mälk „Mees merelt“, lavastaja E. Lemmiste
  
• 1935. S. Romberg „Kõrbelaul“ (operett), lavastaja E. Lemmiste
  

1936
Operett on sõnalavastusele alla jäänud, tugevamad operetijõud on lahkunud, raskusi on ka orkestriga. Viimaks jäetakse operett mitmeks hooajaks repertuaarist üldse välja.

Olulisemad lavastused:

• 1936. A. H. Tammsaare „Juudit“, lavastaja K. Hansen
  
• 1936. V. Devere „Navarra Henrik“, lavastaja E. Lemmiste
  
• 1936. A. Kitzberg „Libahunt“, lavastaja K. Hansen
  
• 1936. H. Wuolijoki „Niskamäe naised“, lavastaja E. Lemmiste
  
• 1937. A. Mälk / A. Särev „Õitsev meri“, lavastaja
  
• 1937.  Kalman „Mariza“ (operett), lavastaja H. Aare
  

Publiku arv on hooajaks 1939/40 kasvanud 32 673 külastajale.

1940-1941

Esimene nõukogude aasta toob natsionaliseeritud ja majandusraskustest vabastatud Endla teatrile ametiühingukomitee, kindlad palgad, etenduste arvu järsu tõusu, seinalehe „Prožektor“, opereti taastamise ja kontsertbrigaadide loomise.

• 1940. A. H. Tammsaare / A. Särev „Põrgupõhja uus Vanapagan“, lavastaja E. Lemmiste
  

1941-1944

Aastakese juhib teatrit juhib Henn Aare (1909-1945), hiljem Riivo Kuljus (1902-1967).
Ülekaalus on operett ja revüüd, sõnalavastust esindavad komöödiad. 1944 kevadel lõpetatakse igasugune teatritegemine, taganevad saksa väed süütavad sügisel teatrimaja. Ugalast tuleb Endlasse näitleja Arnold Sikkel, Paul Ruubel läheb Vanemuisesse.

Olulisemad lavastused:

• 1942. A. Gailit „Toomas Nipernaadi“, lavastaja R. Kuljus