„Issi, tule vii mind kõrtsist kodu“ on lugu neljast noorest inimesest, kes võtavad üheks õhtuks aja maha ja lukustavad end maailmast ära, et luua oma maailm – ilma kohustuste, piirangute ja muredeta. Peagi selgub, et ka nende maailmal on siiski omad reeglid. „Hea“ ja „halb“, „õige“ ja „vale“, „ilus“ ja „kole“ – need on sildid, millega õpetatakse ümbritsevat mõistma. Aga selleks õhtuks tahavad noored oma sildid ja muu jama ära unustada ning teha täpselt seda, mida hing tollelt öölt ihata oskab. Neli tulihingelist noort ei aimagi, mil viisil nad tegelikult üksteisega seotud on. Nad õpivad ühe öö jooksul nõnda palju, et hakkavad mõistma, kui vähe nad tegelikult teavad.
„Issi, tule vii mind kõrtsust kodu” on lugu ajast, teadmistest ja otsustest. Millal saab tulevikust olevik ja olevikust minek? Kui palju me tegelikult teame ja kui palju me tegelikult teada tahame? Millal muutub süütus kogemuseks ja vabadusele otsustada kaasneb arusaam vastutusest? “Issi, tule vii mind kõrtsust kodu” on lugu hetke olulisusest. Kõik, mis meil on, on praegune hetk. Ja juba on see möödas…