Lavastuse peategelane Helen Keller sündis terve lapsena Ameerika Ühendriikides 1880. aastal, ent kaotas üheksateistkümne kuuselt raske haiguse tagajärjel nii kuulmise kui nägemise. Ometi suutis ta sellest troostitust ja lootusetust olukorrast välja tulla, hakata uuesti maailma tajuma ja tunnetama. Helen õppis kirjutama ja lugema punktkirjas, kasutama sõrmendeid ning mõningal määral isegi rääkima. Ta kirjutas mitu raamatut ning käis üle maailma loenguid pidamas, sai omasuguste olukorra eestkõnelejaks. Imetegijaks, kelle kaudu see kõik võimalikuks sai, oli noor õpetaja Annie Sullivan.
See lavastus räägibki loo Heleni lapsepõlvest, olulisest perioodist, mil ta hakkab õpetaja Annie kaasabil uuesti ümbritsevat mõistma ja mõtestama.